SilmakliinikRS_31

Miks meil on vaja kahte silma?

Sellepärast, et kahe silmaga näeme panoraamselt. Kui mõlema silma nägemispiirkonnad kattuvad, näemegi ruumiliselt. Kui vaatame esemeid mõlema silmaga, saame asjade ja esemete suurusest palju adekvaatsemat informatsiooni.

Mulle tundub, et ma ei erista pimedas ühtegi värvi. Kas see on normaalne?

See ON normaalne ja loomulik. Reetinas on spetsiaalsed valgustundlikud rakud, mis tagavad meile nn värvilise nägemise. Kuid paraku töötavad nad ainult valguse käes. Pimedas on kõikidel inimestel praktiliselt võimatu öelda, mis värvi miski on.

On terve rida teooriaid, mis seletavad, kuidas silm täpselt värve näeb. Neist tuntuim on trikromaatia. Vastavalt sellele näeb reetina ainult kolme põhivärvust: punast, rohelist ja sinist.

Kas värvipime inimene näebki must-valgelt?

Inimesi, kellel on raskusi värvide eristamisega, nimetatakse daltoonikuteks (värvipimedateks). Tegelikult on see termin eksitav, sest väga vähesed inimesed on täiesti värvipimedad. Küll aga võib neil olla raskusi mõne värvi või ühe värvi eri toonide eristamisel. Inimesed võivad omavahel segamini ajada paar värvust, kuid teisi toone hästi näha. (Samas kujutage ette, milliseid tagajärgi võib endaga tuua liikluses punase ja rohelise värvuse segiajamine!)

Varajane värvipimeduse diagnoosimine on väga oluline. Näiteks keemiku-, kunstniku-, lenduri- vms ametites peab olema nn absoluutne nägemine, aga kui sellise tee valinud inimesel ilmneb värvipimedus, siis on omandatud ametit sageli juba liiga hilja vahetada.

Kas ravimid võivad mõjutada värvide nägemist?

Üldiselt ei teata, et erinevad ravimid mõjutaksid värvuste nägemist. Siiski põhjustab allergiavastane ravim Chloropromazin valdavalt nn pruuni nägemist, mitmesugused barbituraadid kollast nägemist, Griseofulvin aga rohelist nägemist.

Kuidas on võimalik kontrollida värvipimedust?

Värvipimedust testitakse spetsiaalsete tabelitega, millel on värvipunktidega numbrid teise värviga punktitatud taustal. Totaalse värvipimeduse korral pole numbrid üldse eristatavad, osalise värvipimedusega ütleb patsient enamikul juhtudel vale numbri.

Milline on normaalne televiisorivaatamise kaugus?

Üldlevinud soovitus on järgmine: korrutage oma televiisori diameeter viiega ja nii saategi õige kauguse. Soovituste järgi peaks pildimasina ekraan olema silmade kõrgusest veidi madalamal (istudes). Samuti võiks tuba olla kergelt valgustatud, sest pimedas ruumis televiisorit vaadates silmad väsivad. Iga 10 minuti tagant peaks hetkeks mujale vaatama, kui Te ei taha lõpetada vett jooksvate silmade ja peavaluga.

Miks ei tohi voodis lugeda?

Kui istute voodis ja raamat on küllaldaselt valgustatud, ei ole ühelgi silmaarstil voodis lugemise vastu midagi. Ometi ei peaks seda propageerima, sest varsti otsite Te nagunii mugavamaid poose … Külili ja kõhuli lugemine on aga rangelt keelatud!

Kas haiguse ajal võib voodis lugeda?

Voodis lugemise kohta tuleks vaadata eelmist vastust. Aga eriti haiguse ajal on lugemine kindlasti keelatud. Kuigi tavaliselt tuuakse haigele igavuse peletamiseks just raamatuid, pole see parim moodus sõpra aidata. Kui haigus kurnab keha, siis haiguse ajal lugemine vaevab silmi topelt. Reeglina on haige ruumid vähe valgustatud ning seal lugemine ei tule seepärast kõne allagi! Ja nii nagu haiguse ajal, ei soovitata lugeda ka öösel (lastel isegi mitte pärast kella 20). Tõuske pigem hommikul varem – Teie silmad on siis tänulikud!

Kui sageli peaks silmi kontrollima?

Kuni 40. eluaastani piisab, kui silmi kontrollida kord kahe aasta jooksul. Arsti juurde tuleb minna kindlasti siis, kui Teil on kaebusi – silmad punetavad, nägemisteravus väheneb või silmad kipitavad. Pärast 40. eluaastat peaks silmi kontrollima kord aastas.

Millal peab kontrollima lapse silmi?

Kõige tähtsam on esmane silmakontroll, mis peab toimuma enne kuuendat elukuud. Terve rea võimalikke haigusi saab kindlaks teha juba beebil. Teist korda peaks silmaarsti juurde kontrolli minema 18.–24. elukuu vahel. Selleks ajaks on silmad peaaegu lõplikult välja arenenud. Järgmine oluline verstapost on 4. eluaasta, kui silmalihased on juba välja arenenud. Silmalihaste harjutustel on kõige suurem efekt just enne 4. eluaastat. Kui lapse silmad on korras, võib ta järgmisel korral külastada silmaarsti 6-aastaselt. Selleks ajaks on välja arenenud kõik silma optilised aspektid. Edaspidi on soovitatav silmaarsti külastada iga kahe aasta tagant. Pidage meeles, et nägemiskontroll on silmade kontrollis ainult üks osa. Ei piisa sellest, kui lasta lihtsalt optikapoes nägemisteravust kontrollida.

Silmakontroll koosneb kolmest osast:

  1. nägemiskontroll distantsilt ja lähedalt;
  2. silmalihaste kontroll;
  3. silma väline ja sisemine uuring või silma strukturaaluuring.

Kui palju peab silmaarst teadma patsiendi üldisest tervislikust seisundist?

Silmaarst näeb olulist osa Teie silmade seisukorrast juba pelgalt välisel vaatlusel: kas silmad on punased, kui tihti neid pilgutate, kui nõrgad/tugevad on silmalihased jne. Kuid kindlasti peab tohtrit informeerima oma üldisest tervislikust seisundist – eriti siis, kui Teil on kõrgvererõhutõbi, diabeet või mõni muu haigus. Rääkige silmaarstile, mis rohtusid ja kui suures doosis Te tarvitate. Kuna silm ei ole ainult hinge, vaid kogu keha peegel, siis avalduvad Teie haigused sageli ka silmades.

Kindlasti peaksite meelde tuletama, millal viimati silmi kontrollisite, kui kanged on Teie vanad prillid (pluss/miinus) ja milliseid silmatilku/-rohtusid olete kasutanud.

Mitte ainult vanematel inimestel, vaid ka noorematel oleks tark enne arsti juurde tulekut panna oma mured kirja, et midagi ei jääks rääkimata ega küsimata.

Kuidas kontrollitakse nägemisteravust?

Eraldi kontrollitakse seda, kui hästi Te näete kaugele ja kui hästi lähedale. Kaugnägemist testitakse kuue meetri kauguselt, sest silma jaoks on valguskiired selles punktis peaaegu paralleelsed.

Tähtede suurus väheneb tabelil ülalt alla. Kõige ülemisi tähti peaks normaalne silm suutma lugeda ka 60 meetri kauguselt. Järgmised read siis vastavalt 36, 24, 18, 12, 9 ja 6 meetri kauguselt.