Te ei näe enam lähedale nii hästi kui varem?

40. eluaasta möödudes hakkab paljusid inimesi kimbutama probleem, et nad ei näe enam lähedale nii selgesti, nagu nad varem nägid. Presbüoopiaks nimetatavat seisundit põhjustab see, et vanemaks saades meie silmaläätsede elastsus väheneb ning silmaläätse kuju muutvad lihased väsivad ja nõrgenevad.

SilmakliinikRS_27

Kas tuleb tuttav ette?

  • Te ei suuda enam lugeda peenikest või väikest kirja sama selgesti nagu varem.
  • Teil „jäävad käed lühikeseks“, sest lugedes tahate lükata teksti aina kaugemale.
  • Teil on raskusi hämaras lugemisega, vajate varasemast rohkem valgust.
  • Teie silmad väsivad kergemini ja kipuvad punetama.
  • Teid võivad häirida peavalud.
  • Selliste kaebuste korral pöörduge kindlasti silmaarsti või optometristi poole, kes kontrollib Teie silmi ja vajadusel määrab Teile lugemisprillid.

Te töötate tihti arvutiga?

Paljudel inimestel, kes töötavad iga päev pikemat aega arvutiga, esineb mitmesuguseid kaebusi: silmade väsimine ja punetus, kuivus- ja kihelustunne, pisaratevool, peavalu, raskused teksti teravustamisel pikemat aega lugedes või kaugele teravustamisel pärast pikaajalist lähitööd.

Sellised sümptomid näitavad, et Teie silmad on väsinud ja vajavad puhkust.

Enne kui pöördute silmaarsti või optometristi poole, võiksite proovida järgmisi abinõusid:

  • Vaadake üle oma tööpaik (ergonoomika, valgustus, õhuniiskus jms).
  • Arvutiga töötades tehke vahepeal pause. Vaadake kaugele aknast välja või ruumi kaugemasse nurka.
  • Pilgutage tihedamini silmi. Kui pilgutate silmi liiga harva, kipuvad need kuivama ja kiiresti väsima, tekivad peavalu, kihelustunne, ebaselge nägemine. Selliste kaebuste puhul võiksite proovida silmi niisutavaid tilkasid (nn kunstpisaraid). Täpsemaid soovitusi annab silmaarst või apteeker.
  • Tehke silmaharjutusi, mis aitavad vältida silmade väsimist. Valiku harjutusi leiate siit.

Kui Teie põhimure on pilgu teravustamine (nii lähedale kui ka kaugele vaatamisel), võivad põhjuseks olla pinges silmalihased või ametroopia ehk nägemishäire, mille puhul võivad aidata silmaharjutused ning väikese tugevusega plussprillid. Põhjuse teeb kindlaks silmaarst või optometrist.

Kui Teil esinevad sellised kaebused ning Teil on lühinägevus (kasutate miinusprille), võiksite proovida arvutiga töötamiseks nõrgema miinustugevuse või väikese üleminekuga prille (nt Hoya Nulux Active, Essilor Anti-Fatigue jms). Otse vaadates näete nende abil kaugele ikka selgesti.

Kui Teile on määratud lugemisprillid, võite märgata, et need on arvutisse vaatamiseks liiga tugevad. Põhjus on selles, et lugemisprillid on mõeldud aitama Teid 33–40 cm ulatuses, kuid arvutiekraan jääb tihtipeale 50–70 cm kaugusele. Sellisel juhul võiksite muretseda nn arvutiprillid (nt Hoya Addpower, Essilor InterView jms), mille alumine osa on lugemistugevusega, ülemine aga nõrgem, nii et saate otse arvutisse vaadata.

Mida peab teadma päikeseprillidest

  • Päikeseprille ostes pidage meeles, et prillid, millel puudub vajalik UV-kaitse, võivad kaitsmise asemel silmi hoopis kahjustada.
  • Optikakauplusest ostetud polaroidprillid (horisontaalset peegeldust neelavad päikeseprillid) on veidi kallimad, kuid see-eest kvaliteetsed.
  • Prillipoodidest on võimalik tellida ka fotokroomseid, otsese päikesekiirguse toimel tooni muutvaid päikeseprille – nii plast- kui ka mineraalklaasidega.
  • Samuti saab optikakauplustest tellida optilisi päikeseprille – nii tavalisi värvilisi, polariseerituid kui ka fotokroomsete prilliläätsedega.