Normaalne nägemine

Katarakt

Lühinägelikkus

Kaugnägelikkus

Astigmatism

Glaukoom

Ealine maakuli muutus

Mis on nn KUIV SILM?

Kuiva silma tekkeks on mitu põhjust. Näiteks võib selleks olla:

  • liiga sagedane või liiga pikaajaline kontaktläätse kandmine või kantakse hoopis valet läätse;
  • Visine silmatilkade pidev tarvitamine. Neid tilku on võimalik osta käsimüügist, kuid pikaajalisel tarvitamisel võivad need tekitada sõltuvust ning veelgi halvemal juhul pöördumatut limaskesta kahjustust. Seepärast on kõigi silmamuredega tark pöörduda kohe arsti poole, kes määrab sobiva ravi ja ravimi.

Mis on KAE?

Hallkae ehk katarakt on silmaläätse hägustumine, mida võivad põhjustada traumad, üldhaigused (näiteks diabeet) või silmahaigused. Hallkae võib olla ka kaasa sündinud. Kõige sagedamini on hallkae teke seotud vanusest tingitud ainevahetushäiretega. Kahjuks ei tunta praegu ühtegi ravimit, mis aitaks hallkaed ära hoida või välja ravida. Ainsaks tõhusaks ravimeetodiks peetakse operatsiooni. Hallkae on üks levinumaid silmahaigusi ja kaeoperatsioonid kõige sagedasemad operatsioonid silmakirurgias. Õnneks on need enamasti ka edukad.

Algstaadiumis hallkae nägemist oluliselt ei häiri, sest silmalääts häguneb järk-järgult. Operatsiooni kasuks tuleks otsustada siis, kui hallkae hakkab häirima igapäevaelu. Operatsioonile läheb patsient ainult siis, kui ta on teadlik selle perspektiividest ja riskidest ning kui ta ise otsustab operatsiooni kasuks.

Mis on GLAUKOOM?

Glaukoom ehk rahvakeeli roheline kae on krooniline silmahaigus, nn opticus’e neuropaatia, mis väljendub närvikiudude ja ganglionide hävimises. Glaukoomi korral suureneb silma siserõhk ja see kahjustab silmanärvi. Silma siserõhu tõusu põhjustab kambrivedeliku äravooluteede haiguslik ummistus.

Et haigust õigel ajal avastada, tuleks alates 40. eluaastast regulaarselt silmarõhku mõõta. Glaukoom on hiiliv ja märkamatult kulgeva iseloomuga haigus, mille tagajärg võib olla täielik pimedus. Ka arenenud maades on 50% glaukoomihaigetest diagnoosimata. Loe lähemalt

Glaukoomi võib hoida kontrolli all, kuid kahjuks mitte välja ravida. Varasem diagnoosimine ning ravi on nägemispuude pidurdamise suhtes positiivsema tulemusega.

Glaukoomi skriining koosneb järgmistest osadest:

  • silmarõhu mõõtmine,
  • vaateväljauuring,
  • nägemisnärvi vaatlus, fotografeerimine.

Tänapäeva arenenud silmapraksises lisanduvad:

  • pahhümeetria (sarvkesta paksuse mõõtmine),
  • nägemisnärvi ja reetina närvikiudude kihi kvantitatiivne mõõtmine (GDX).

Need meetodid võimaldavad glaukoomi varajast diagnoosi, mida vaateväljauuring ei võimalda, kuna:

  • 50% närvikiududest on hävinud enne seda, kui vaateväljas ilmuvad esimesed defektid;
  • närvikiudude degenereerumise alguse ja vaateväljamuutuste tekkimise ajavahe on keskmiselt 6 aastat.

Patsiendi nägemist aitavad säilitada:

  • varajane diagnoosimine,
  • õige ravi,
  • regulaarne silmade kontroll.

Meie silmakliinikus on võimalik teha glaukoomidiagnostikat, mis koosneb:

  • silmade üldisest kontrollist koos silmarõhu mõõtmise ja silmapõhjavaatlusega. Silmarõhk on üks riskifaktoritest, kuid mitte põhiline;
  • vaatevälja testimisest kompuuterperimeetria abil. See uuring on vajalik, et hinnata, kui palju vaateväljast on kadunud. Inimene ise ei märka väikesi vaateväljadefekte, need tulevad ilmsiks alles uuringul. Et glaukoom on opticus’e neuropaatia, siis vajab uurimist ja jälgimist nägemisnärvidiski seisund.

Me kasutame:

  • n. opticus’e diski fotografeerimist – et objektiivselt hinnata ja dokumenteerida silmanärvi olukorda ja seda fotografeerida ning salvestada. Salvestamine võimaldab haiguse kulgu jälgida dünaamiliselt. Salvestatud andmed säilitatakse ja neid võrreldakse hiljem, et otsustada ravi tulemuslikkuse üle;
  • GDX VCC laserit reetina närvikiudude uurimiseks – et mõõta reetina närvikiudude paksust. Reeglina on reetina närvikiud esimesed, mis saavad glaukoomist kahjustatud. Laser võimaldab diagnoosida glaukoomi enne vaateväljadefekti ilmumist.

Me oleme teinud korralikke investeeringuid tänapäevasesse aparatuuri, mis annab meie arstidele võimaluse õigesti ja kiirelt glaukoomi diagnoosida.

Ravi

Ravi eesmärk on peatada nägemisnärvi kahjustuse süvenemine. Kahjuks ei ole võimalik taastada kaotatud nägemisvälja. Mõnikord võib nägemisnärvi kahjustus süveneda ravist hoolimata, kuid siiski aeglasemalt kui ravimata juhtudel.

Tavaliselt ravitakse glaukoomi silmatilkade või tablettidega, mis alandavad silma siserõhku. Kui medikamentoosne ravi ei aita, tehakse (enamasti) kohaliku tuimestusega silmaoperatsioon.

Operatsiooniga õnnestub umbes 80 protsendil juhtudest silmarõhku pikemaks ajaks alandada. Kuid mingi aja möödudes võib silma siserõhk uuesti suureneda ning siis tuleb taas ravimeid tarvitada. Võimalik on ka korduv operatsioon. Glaukoomi puhul peab meeles pidama, et õnnestunud operatsioon ei taasta nägemisteravust, vaid on eelkõige suunatud haiguse peatamisele.

Mis on DIABEETILINE RETINOPAATIA?

Diabeetiline retinopaatia on suhkruhaigusest ja kõrgvererõhutõvest põhjustatud silmahaigus. See diabeedi tüsistus kahjustab silmamuna võrkkesta (reetinat). Suhkruhaiguse tagajärjel võivad kapillaarid sulguda ja hakata verd läbi laskma. See põhjustab turset võrkkestas ja uute veresoonte teket silmapõhjas. Uued veresooned pole aga täisväärtusliku seinaga ning see võib põhjustada nende läbilaskvust. Sel juhul täitub silm verega – see on klaaskeha verevalum ehk hemorraagia.
Varases arengujärgus ei tunne haige, et nägemine oleks häiritud, kuid siiski on oht nägemist kaotada olemas. Diabeetiline retinopaatia on Eestis 30–65-aastaste hulgas üks peamisi pimedaksjäämise põhjusi. Kui diabeetiline retinopaatia avastatakse õigel ajal, saab haiguse arengut peatada või nägemist säilitada operatsiooni abil. 80–90% juhtudest on võimalik vältida pimedaksjäämist.

 

HALAASION ehk rahetera

on üsna sageli esinev silmalau haigusseisund, mille põhjuseks on korduvad lauserva põletikud ehk blefariidid.

Lauääre põletikku põhjustab organismi ülitundlikkus üldlevinud bakteri vastu, mis on olemas inimese nahal. Kui lauääre tillukesed rasunäärmed põletiku tagajärjel ummistuvad, tekib laule väike paise. Seda haigusseisundit nimetatakse halaasioniks.

Halaasioni suurus muutub mõne nädala vältel. Sooja kompressi ja/või lauääre puhastamise tagajärjel võib paise iseenesest avaneda. Mõnikord muutub halaasion kõvaks ja see tuleb kirurgiliselt eemaldada. Protseduuri tehakse lokaalse anesteesia abil.

Vahel võib halaasionist põhjustatud põletik muuta põletikuliseks kogu lau ja sel juhul tuleb võtta antibiootikume. Kuid seda tuleb ette harva.

Halaasioni sümptomid:

  • väike muhk, mis tekib silmalaule
  • võib põhjustada kerget ärritust ja valulikkust, eriti alguses (hiljem valu väheneb)
  • võimalik põletikuoht
  • nägemine ei ole häiritud

Kuidas halaasioni vältida

Et halaasioni teket vältida, soovitame puhastada silmalauge iga päev.