27. apr. 2018

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on glaukoom ehk roheline kae maailmas number kaks pimedaks jäämise põhjustaja. Tegemist on kroonilise ja progresseeruva silmahaigusega, mille tõttu kahjustub silma ja aju ühendav nägemisnärv. Kui seda ei ravita, aheneb silma vaateväli edasi ning päädib pimedaks jäämisega. Hea uudis on, et glaukoomi varakult avastamine võib hädast päästa. Kreutzwaldi Silmakliiniku arst Liidia Džaparidze selgitab teemat lähemalt.

Dr Džaparidze sõnul võib rohekae tekkida ühes või mõlemas silmas, haiguse kulg on algfaasis aeglane ja ilma valuta ning terav nägemine püsib kaua muutumatuna. “Tavaliselt süveneb nägemisnärvi kahjustus aeglaselt. See tähendab, et vaateväli väheneb tasapisi ja enamik haigestunuid ei tunne ebameeldivust enne, kui nägemine on juba tugevalt kahjustunud,” lisab Džaparidze.        

kretuzwaldi-silmakeskus-glaukoom

 

Glaukoom ei ole ennetatav haigus

Glaukoomi ennetada kahjuks ei saa, ümber ei ole võimalik pöörata ka juba haiguse tõttu kaotatud nägemist. Seega on Džaparidze sõnul väga oluline, et arst saaks sellele võimalikult kiirelt jälile. “Õigel ajal avastatud glaukoom ei ole tänapäevaste diagnoosimis- ja ravivõimaluste juures tingimata pimedaks jäämisega lõppev haigus,” kinnitab Džaparidze.

Diagnoosiks kasutatakse järgmisi uuringuid:

Igal asjal on enamasti kindel põhjus, kuid glaukoomi puhul ei ole see veel väga hästi teada. Suurim riskifaktor on aga kõrgenenud silma siserõhk.

“Silma siserõhk sõltub vesivedeliku tootmisest ja selle äravoolu omavahelisest tasakaalust. See on vajalik, et säilitada silma õige kuju ja normaalne toimimine,” räägib Džaparidze ning lisab, et  kõrgenenud silmarõhk ei tähenda samas alati glaukoomi. “Üle normi olev silmarõhk ehk rohkem kui 21 millimeetrit elavhõbedasammast ei ole alati glaukoomi põhjustajaks ning haigus võib välja areneda ka tunduvalt madalama silmarõhu puhul”.  

 

Mis põhjustab glaukoomi?

  • Vanus. Glaukoom on peamiselt eakamate inimeste haigus ja esineb kõige sagedamini üle 60-aastastel. Harvadel juhtudel ka nooremate, alla 40-aastaste seas.
  • Pärilikkus. Inimestel, kelle veresugulastel see esineb, on 3-9 korda suurem risk haigestuda.
  • Lühi-ja kaugnägevus.
  • Muud haigused. Silmapõletikud ja -traumad, suhkurtõbi, kõrge vererõhk, veresoonte lupjumine, hormoonravi ning eriti deksametasooni baasil toodetud silmatilkade kasutamine.

Haiguse 5 erinevat tüüpi:

  1. Avatud nurga glaukoom, mida esineb kõige sagedamini. Algstaadiumis ei pruugi sümptomeid esinedagi, mis teeb diagnoosimise keerukaks. Vanuse kasvades peab seega silmaarsti juures käima regulaarselt.
  2. Suletud nurga glaukoom tekib üldjuhul kiiresti ning võib põhjustada ärritust ja väga tugevaid valuhooge silmades, kulmukaarel ning meelekohal.
  3. Normaalrõhuline glaukoom tekib juhul, kui silmanärv kahjustub vaatamata sellele, et patsiendi silmarõhk on normi piires.
  4. Sekundaarne glaukoom tekib siis, kui silmarõhu ja nägemisnärvi kahjustuse põhjuseks on mõni muu haigus, näiteks silmapõletik või -trauma.
  5. Kaasasündinud glaukoom tähendab, et laps sünnib glaukoomiga või tekib haigus varases lapseeas.

Sõltuvalt tüübist otsustab arst, milline ravi on parim. “Moodsa ravi eesmärgiks on alandada silma siserõhk ohutu tasemeni, et silmanärv rohkem ei kahjustuks,” räägib Džaparidze ning lisab, et ravi ise jaguneb kolmeks. “Esmalt ravitakse silmarõhku alandavate tilkadega. Kui tulemus jääb nõrgaks, puudub või tekitab liigseid kõrvaltoimeid, siis tuleb mängu juba laserravi või operatsioon,” selgitab Džaparidze ning paneb südamele, et glaukoomi ravi on eluaegne ning sellesse tuleb suhtuda täie tõsidusega.

Parim viis haigus võimalikult varakult avastada, on käia regulaarselt silmaarsti juures kontrollis. “Üle 40-aastased inimesed peaksid käima oma silmi kontrollimas 2-3 aastase intervalliga. Sagedamini siis, kui esineb suurem risk glaukoomi tekkeks”.

Kui Sul tekkis silmade ja nendega seonduva kohta küsimusi, siis võta meiega ühendust!

20. apr. 2018

Tänapäevane elu keerleb paljuski erinevate ekraanide ümber. Enamuse igapäevane töö tehakse ära arvuti taga, suhtlus lähedaste ja sõpradega kulgeb samuti seal või nutitelefoni vahendusel ning õhtuti vaadatakse televiisorist või arvutist filme. Meie silmad on mitmeid tunde päevast mõne ekraani külge kleebitud. Tekkida võib computer vision syndrome ehk arvuti liigkasutusest tekkiv silmade väsimine. Kuidas aga moodsal ajal silmade eest hoolt kanda?

Pea iga silmaarst üle ilma ütleks, et karm tõsiasi on see, et tegelikult piisab vaid kahest tunnist ööpäevas, et silma väsimise protsent tõuseks kriitilise 90ni. Väga suur osa inimesi peavad oma töö iseloomu tõttu ekraane aga tunduvalt kauem vaatama.

Tegemist on kõige sagedasema kaebusega, mis arvuti kasutamisega kaasneb ja see võib töist produktiivsust vähendada ligi 20 protsenti. Kahjuks esineb seda probleemi nii lastel kui täiskasvanutel.

 

silmaarst-kretuzwaldi-silmakeskus

 

Kuidas aru saada, et veedad liiga palju aega arvuti taga?

  • Silmad on kuivad, punased või ärritunud
  • Tunned pidevat väsimust
  • Sinu nägemine on periooditi hägustunud või näed hoopis topelt
  • Sind vaevavad pea-, õla- ja kaelavalud

Millest need kaebused tingitud on? Veetes palju aega arvuti või teiste digitaalsete esemete taga väheneb silmade pilgutamise sagedus keskmiselt lausa 66 protsenti ning pikas perspektiivis on tulemuseks ärritunud ja kuivad silmad. Samad kaebused esinevad ka siis, kui silmalihased on ülepinges.

 

Mida soovitab silmaarst ärritunud ja kuivade silmade puhul teha?

  • Säti arvuti paika. Säti oma arvutiekraan nii, et see oleks käeulatuses ning jääks silmadest veidi allapoole. Säti ekraan otse, et see ei oleks ülespidi nurga all ja vähendaks seega pimestavat helendust. Säti ekraaniheledus helevalge asemel pigem mahedaks. Muuda fondi suurust, et teksti oleks lihtsam lugeda.
  • Järgi 20/20/20 reeglit ehk tee iga 20 minuti järel 20 sekundiline paus, et midagi 20 meetri kaugusel vaadata.
  • Tee iga kahe tunni tagant 15-minutiline paus ja jaluta ringi, tee kergemaid võimlemisharjutusi.
  • Säti lae- ja ümbritsev valgustus nii, et see ei peegelduks arvutiekraanil.
  • Istu laua taga nii, et Sinu jalad ulatuvad maha ja selg on alati sirgu.
  • Ära unusta (veidi rohkem kui tavaliselt) silmi pilgutada.
  • Kui Sul on lapsi, siis limiteeri nende ekraaniaega ning tee seda ka ise, et eeskuju näidata.

Silmade eest peaks kindlasti igapäevaselt hoolt kandma, et vältida silmade üleliigset väsimist ning ‒ miks mitte ‒ vähendada ka silmahaiguste tekkimise võimalust. Silmahaiguste kujunemisel on õnneks mitmeid tulemuslikke meetodeid, kuidas neid ravida saab.

Kui Sul on lisaküsimusi või sooviksid, et mõni meie silmaarst Sinuga maha istuks ja asju veidi lähemalt arutaks, siis võta meiega ühendust!

3. apr. 2018

Viimastel aastatel on kasvanud lühinägelike laste osakaal. Kui eelkooliealiste laste seas esineb rohkem hüpermetroope ehk plussprillikandjaid, siis koolieas laste hulgas müoope ehk miinusprillikandjaid. Enamasti arenebki lühinägelikkus ehk müoopia välja juba algklassides ning siin saab nõu ja jõuga aidata laste silmaarst.silmaarst-kretuzwaldi-laste

 

Mis on lühinägelikkus ja kuidas see tekib?

 

Kreutzwaldi Silmakeskuse laste silmaarsti Eva Roometsa sõnul tähendab lühinägelikkus seda, et silma telg on keskmisest pikem ja selleks, et silma langevad valguskiired silma võrkkestal fokusseeruksid, on silma ette tarvis miinusklaasi. “Senikaua kuni kasvab laps, võib kasvada ka tema silm, mistõttu muutub aastate jooksul suuremaks miinusprillide number. See, kui pikaks silma telg kasvab, ja kui kiiresti prillide number muutub, on määratud suures osas geenide poolt ning seda ei ole võimalik ette ennustada ega kuidagimoodi mõjutada,” lisab Roomets.

Roometsa hinnangul  on lühinägelikkuse peamiseks põhjuseks küll geneetiline soodumus, kuid suurtes populatsiooni uuringutes on leitud, et väikest rolli lühinägelikkuse tekkimisel mängib ka keskkond ning laste endi käitumisharjumused. “Mida rohkem veedavad lapsed aega tubastes tingimustes tehisvalguses, seda rohkem esineb nende seas ka miinusprillikandjaid,” selgitab ta.

 

Üha kasvav probleem on nutiseadmete liigkasutus, sest see koormab liigselt silma, mis soodustab omakorda miinuse suurenemist. Ülekoormuse tõttu võib tekkida lastel ka peavalu. Lühinägelikkust esineb vähem lastel, kes veedavad rohkem aega õues n-ö loomulikus valguses, kus arenev silm saab mitmekülgsemat koormust.

“Enamasti tekib lühinägelikkus koolieas ning esialgu on tavaline, et prillinumber järk-järgult suureneb. Seega soovitan ma lapsevanematel oma laste silmade tervisel aegajalt silma peal hoida, kuna tihti ei oska väiksemad lapsed uduse nägemise üle ise kurta. Väga oluline on, et laps näeks koolis pingutamata tahvlile, rääkimata ohutust liiklemisest tänaval,” räägib dr. Roomets ning lisab, et lühinägelikkust korrigeeritakse lastel miinusprillidega.

Selleks, et välja selgitada kas ja milliseid prille Sinu laps vajab, teevad Kreutzwaldi Silmakeskuses kõik vajalikud uuringud kogenud laste silmaarstid ja optometristid.

 

3 asjaolu, mis võivad viidata lapse lühinägelikkusele:

  • laps istub telerile liiga lähedal
  • kissitab pidevalt silmi
  • ei näe koolis tahvlilt hästi lugeda

Dr. Roomets rõhutab, et kõikidele lastele peaks esimese põhjaliku silmade kontrolli tegema silmaarst juba kolme aastaselt. Selles vanuses lastel kontrollib laste silmaarst nägemisteravust mõlemast silmast eraldi ning kasutab selleks nelja lihtsat kujundit (see on tuntud kui LEA-tabel). “Oleks hea, kui lapsed saaksid need kujundid eelnevalt koos ema-isaga kodus üle vaadata, et nägemise kontroll kulgeks sujuvamalt,” selgitab ta ning jätkab: “Lisaks kontrollib silmaarst esmase kontrolli käigus ka laste silmade liikuvust ja silmapõhju ning mõõdab, milline on silmade optiline süsteem ehk võimalik lühi- või kaugnägelikkus.”

Kui esmane silmakontroll on edukalt läbitud, siis järgmine peaks toimuma ca nelja aasta pärast ehk seitsme aastaselt. Kontrolli võivad läbi viia nii perearst, optometrist kui ka laste silmaarst. Silmaarsti poole tuleks pöörduda olenemata lapse vanusest kohe, kui tekib kahtlus, et laps ei näe hästi, kõõritab või on tal mõni muu silmadega seonduv mure.

 

Lapsed ning kontaktläätsed ‒ jah või ei?

Prillid on laste lühinägelikkuse parandamiseks esmane viis. Tihti tunnevad lapsevanemad ja lapsed huvi, kas laps võiks kanda prillide asemel ka kontaktläätsi. “Siinkohal peab aga kindlasti südamele panema, et kontaktläätsed ei asenda prille, vaid pakuvad ajutist alternatiivi nende kandmisele. Näiteks sportimisel, võistlustel ja pidudel käimiseks jms,” selgitab Roomets.  

Kas ja millal aga võiks kontaktläätsesid kanda lapsed? “Lastele sobivad aeg-ajalt kandmiseks ühekordsed kontaktläätsed, kui laps on juba piisavalt kohusetundlik ning lapsevanem on teadlik nendega seonduvatest ohtudest. Enne kontaktläätsede soetamist tuleks aga kindlasti konsulteerida laste silmaarstiga ja lasta silmad eelnevalt üle vaadata,” räägib Roomets.

Kui Sul tekkis küsimusi seoses laste silmade tervisega, siis võta meiega ühendust!