21. juuni 2018

Silmaoperatsioonide kohta liigub igasuguseid jutte, millest paljud on kahtlemata linnalegendid. Kurb tõsiasi on, et mitmed tõsiste kaebustega inimesed, kes hädasti silmaoperatsiooni vajavad, kardavad nende juttude pärast n-ö noa alla minna. Nugadest on asi loomulikult kaugel. Moodne silmaoperatsioon viiakse läbi tipp-tehnoloogilise laseriga. Kvaliteetsete tööriistadega toimetava kohusetundliku ja oskusliku arsti käe all ei pea Sa kübetki muretsema.

Viskame seekordses blogis pilgu peale levinuimatele muredele, mis seoses silmaoperatsioonidega on silmakliiniku külalistel tekkinud.

kreutzwaldi-silmalaser-silmakeskus

 

Esmalt aga, mis täpselt on laseriga tehtav silmaoperatsioon? Rahva seas enim tuntud silmaoperatsioon on nägemisteravuse parandamise protseduur, mida on tehtud juba pea 30 aastat, ning mis muutub aasta-aastalt üha populaarsemaks. Kuid laseri abil ravitakse ka erinevaid silmahaiguseid, näiteks glaukoomi puhul saab alandada silmasisest rõhku. Samuti kasutatakse seda võrkkesta laserraviks.

 

6 enamlevinud müüti silmaoperatsioonide kohta:

  1. Ma jään pimedaks. Ei, silmaoperatsioonidel kasutatav laser ei muuda inimsilma pimedaks. See ei ole võimalik. Tõenäosus, et see juhtub, on umbes sama, mis lennuõnnetuses surma saada ehk üks viiele miljonile.  
  2. Silmaoperatsioon on jube valus. Tegemist ei ole valuliku protseduuriga, sest silma tilgutatakse (olenevalt operatsiooni iseärasustest) eelnevalt tuimestavaid tilkasid.
  3. Operatsiooni ajal peab olema täiesti liikumatult, et vältida tüsistusi. Liigub jutte, et operatsiooniaegne aevastus, köhatus või silmapilgutus võib tulemuse ära rikkuda ning pöördumatuid kahjustusi tekitada. Ei, õppinud arst ja kõrgetasemeline varustus kindlustavad, et operatsioon möödub veatult. Tänapäevane tehnoloogia on loodud nõnda, et ükski taoline kõrvaline faktor ei sega protseduuri õnnestumist.
  4. Hilisemad silmaoperatsioonid on välistatud. Nii see kindlasti ei ole. Kui varasemalt on silmapõhjale või glaukoomi raviks laserravi tehtud, saab edaspidi teha ka traditsioonilisi kirurgilisi silmapõhja- või glaukoomioperatsioone.
  5. Tekib kõrge põletiku oht. Jah, mõningasi komplikatsioone võib tõesti esineda. Kuid Kreutzwaldi Silmakliinikus kasutatav uusim tehnoloogia (Supra Scan 557 laser) piirab võrkkesta pigmentepiteeli kuumenemist ja vähendab seega tekkiva põletiku võimalust. Komplikatsioone esineb tunduvalt harvem, kui traditsioonilise laserravi puhul.
  6. Protseduur kõrvetab silma. Ei, laserravi protseduur on külm.

NB! Peale laserravi on oluline käituda vastavalt arsti ettekirjutustele, kasutada silmatilkasid ning käia oma silmi operatsioonijärgselt regulaarselt doktorile näitamas.

Kui Sul tekkis küsimusi või sooviksid laserravi kohta rohkem teada saada, siis võta meiega ühendust!

15. juuni 2018

Kas Sina kujutad oma elu ette ilma võimeta näha? Terav nägemine aitas meie esivanematel looduses ellu jääda ning on ka täna üks meie väärtuslikeimatest varadest. Silmi tuleb arsti juures regulaarselt kontrollida, sest mitmed silmahaigused kulgevad ilma nähtavate sümptomiteta.

Järjepideva kontrolli abil on võimalik tuvastada silmahaiguseid, mis võivad lõppeda pimedaks jäämisega, kuid on varajasel avastamisel siiski ravitavad. Regulaarse ülevaatuse käigus on jälile saadud ka teistele üldhaigustele nagu näiteks suhkrutõbi ja kilpnäärme haigused.

 

kreutzwaldi-silmakeskus-silmakontroll

 

Silmakontroll hoolitseb nii silma tervise kui nägemisteravuse eest

Silmakontroll on üldjuhul valutu protseduur, mis võtab aega vähem, kui tund. Silmakontroll koosneb mitmetest standardiseeritud testidest, et mõõta Sinu nägemisteravust, jälgida silma üldist tervist ehk ennetada või diagnoosida silmahaiguseid.

Lastel saab silmakontrolli abil kindlaks määrata ning ravida kõõrdsilmsust ning amblüoopiat ehk laisa silma sündroomi.

Kui tihti peaks silmaarsti juures kontrollis käima?

Silmakontrollis peab käima terve elu vältel. Väikelaste esimene kontroll võiks olla juba 3-aastaselt. Kui kõik on korras, siis võiks lapsega käia arsti juurest läbi ka enne kooliminekut. Seejärel (kui kaebusi ei ole) iga 2-3 aasta tagant. Alates 60. eluaastatest tuleks käia silmakontrollis 1-2 aasta järel.

NB! Sagedamini peaksid silmaarsti juures kontrollis käima seeniorid, patsiendid, kellel on pärilik soodumus silmahaigustele ja inimesed, kellel on diabeet.

Millistest protseduuridest silmakontroll koosneb?

  • Esmane intervjuu, kus kaardistatakse patsiendi silmade olukord.
  • Silma väline kontroll. Arst vaatab üle silma välised silma osad: laud, kontrollib silmade liikuvust ja välispinda.
  • Pupillide võrdlemine. Arst uurib, kas pupillid on võrdse suurusega, ja kuidas need reageerivad valgusele.
  • Silmalihaste liikuvus. Silmaarst kontrollib silmade liikumist erinevas suunas.
  • Nägemisteravuse kontroll. Snelleni tabeli (kus tähed ja objektid on ülevalt alla kahanevas järjekorras) abil teeb arst kindlaks, kui teravalt näeb patsient kaugel asetsevaid objekte.
  • Refraktsioon. Leitakse sobilik miinus- või plusslääts, et emmas-kummas suunas halvenenud nägemist võimalikult hästi korrigeerida.
  • Värvitaju määramine. Selleks näitab arst patsiendile vastavaid värvitabeleid, et teha selgeks, kas patsient näeb kõiki värvitoone.
  • Oftalmoskoopia. Test viiakse läbi valguse suunamise läbi silma pinnale. Läbi suurendusklaasi jälgib arst silma eesmisi osi (limaskest, sarvkest ja lääts). Valguse suunamisel silmapõhja saab kontrollida ka võrkkesta ja silmanärvi papilli ehk nägemisnärvi diski.
  • Tonomeetria abil mõõdetakse silmasisest rõhku, mille abil saab diagnoosida ka glaukoomi.

Kui Sul tekkis silmakontrolli osas küsimusi või sooviksid lasta oma silmad arstil üle vaadata, siis võta meiega ühendust!