27. apr. 2018
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on glaukoom ehk roheline kae maailmas number kaks pimedaks jäämise põhjustaja. Tegemist on kroonilise ja progresseeruva silmahaigusega, mille tõttu kahjustub silma ja aju ühendav nägemisnärv. Kui seda ei ravita, aheneb silma vaateväli edasi ning päädib pimedaks jäämisega. Hea uudis on, et glaukoomi varakult avastamine võib hädast päästa. Kreutzwaldi Silmakliiniku arst Liidia Džaparidze selgitab teemat lähemalt.
Dr Džaparidze sõnul võib rohekae tekkida ühes või mõlemas silmas, haiguse kulg on algfaasis aeglane ja ilma valuta ning terav nägemine püsib kaua muutumatuna. “Tavaliselt süveneb nägemisnärvi kahjustus aeglaselt. See tähendab, et vaateväli väheneb tasapisi ja enamik haigestunuid ei tunne ebameeldivust enne, kui nägemine on juba tugevalt kahjustunud,” lisab Džaparidze.
Glaukoomi ennetada kahjuks ei saa, ümber ei ole võimalik pöörata ka juba haiguse tõttu kaotatud nägemist. Seega on Džaparidze sõnul väga oluline, et arst saaks sellele võimalikult kiirelt jälile. “Õigel ajal avastatud glaukoom ei ole tänapäevaste diagnoosimis- ja ravivõimaluste juures tingimata pimedaks jäämisega lõppev haigus,” kinnitab Džaparidze.
Igal asjal on enamasti kindel põhjus, kuid glaukoomi puhul ei ole see veel väga hästi teada. Suurim riskifaktor on aga kõrgenenud silma siserõhk.
“Silma siserõhk sõltub vesivedeliku tootmisest ja selle äravoolu omavahelisest tasakaalust. See on vajalik, et säilitada silma õige kuju ja normaalne toimimine,” räägib Džaparidze ning lisab, et kõrgenenud silmarõhk ei tähenda samas alati glaukoomi. “Üle normi olev silmarõhk ehk rohkem kui 21 millimeetrit elavhõbedasammast ei ole alati glaukoomi põhjustajaks ning haigus võib välja areneda ka tunduvalt madalama silmarõhu puhul”.
Sõltuvalt tüübist otsustab arst, milline ravi on parim. “Moodsa ravi eesmärgiks on alandada silma siserõhk ohutu tasemeni, et silmanärv rohkem ei kahjustuks,” räägib Džaparidze ning lisab, et ravi ise jaguneb kolmeks. “Esmalt ravitakse silmarõhku alandavate tilkadega. Kui tulemus jääb nõrgaks, puudub või tekitab liigseid kõrvaltoimeid, siis tuleb mängu juba laserravi või operatsioon,” selgitab Džaparidze ning paneb südamele, et glaukoomi ravi on eluaegne ning sellesse tuleb suhtuda täie tõsidusega.
Parim viis haigus võimalikult varakult avastada, on käia regulaarselt silmaarsti juures kontrollis. “Üle 40-aastased inimesed peaksid käima oma silmi kontrollimas 2-3 aastase intervalliga. Sagedamini siis, kui esineb suurem risk glaukoomi tekkeks”.
Kui Sul tekkis silmade ja nendega seonduva kohta küsimusi, siis võta meiega ühendust!