Regulaarne silmakontroll aitab vältida hilisemaid kaebuseid

15. juuni 2018

Kas Sina kujutad oma elu ette ilma võimeta näha? Terav nägemine aitas meie esivanematel looduses ellu jääda ning on ka täna üks meie väärtuslikeimatest varadest. Silmi tuleb arsti juures regulaarselt kontrollida, sest mitmed silmahaigused kulgevad ilma nähtavate sümptomiteta.

Järjepideva kontrolli abil on võimalik tuvastada silmahaiguseid, mis võivad lõppeda pimedaks jäämisega, kuid on varajasel avastamisel siiski ravitavad. Regulaarse ülevaatuse käigus on jälile saadud ka teistele üldhaigustele nagu näiteks suhkrutõbi ja kilpnäärme haigused.

Silmakontroll hoolitseb nii silma tervise kui nägemisteravuse eest

Silmakontroll on üldjuhul valutu protseduur, mis võtab aega vähem, kui tund. Silmakontroll koosneb mitmetest standardiseeritud testidest, et mõõta Sinu nägemisteravust, jälgida silma üldist tervist ehk ennetada või diagnoosida silmahaiguseid.

Lastel saab silmakontrolli abil kindlaks määrata ning ravida kõõrdsilmsust ning amblüoopiat ehk laisa silma sündroomi.

Kui tihti peaks silmaarsti juures kontrollis käima?

Silmakontrollis peab käima terve elu vältel. Väikelaste esimene kontroll võiks olla juba 3-aastaselt. Kui kõik on korras, siis võiks lapsega käia arsti juurest läbi ka enne kooliminekut. Seejärel (kui kaebusi ei ole) iga 2-3 aasta tagant. Alates 60. eluaastatest tuleks käia silmakontrollis 1-2 aasta järel.

NB! Sagedamini peaksid silmaarsti juures kontrollis käima seeniorid, patsiendid, kellel on pärilik soodumus silmahaigustele ja inimesed, kellel on diabeet.

Millistest protseduuridest silmakontroll koosneb?

• Esmane intervjuu, kus kaardistatakse patsiendi silmade olukord.
• Silma väline kontroll. Arst vaatab üle silma välised silma osad: laud, kontrollib silmade liikuvust ja välispinda.
• Pupillide võrdlemine. Arst uurib, kas pupillid on võrdse suurusega, ja kuidas need reageerivad valgusele.
• Silmalihaste liikuvus. Silmaarst kontrollib silmade liikumist erinevas suunas.
• Nägemisteravuse kontroll. Snelleni tabeli (kus tähed ja objektid on ülevalt alla kahanevas järjekorras) abil teeb arst kindlaks, kui teravalt näeb patsient kaugel asetsevaid objekte.
• Refraktsioon. Leitakse sobilik miinus- või plusslääts, et emmas-kummas suunas halvenenud nägemist võimalikult hästi korrigeerida.
• Värvitaju määramine. Selleks näitab arst patsiendile vastavaid värvitabeleid, et teha selgeks, kas patsient näeb kõiki värvitoone.
• Oftalmoskoopia. Test viiakse läbi valguse suunamise läbi silma pinnale. Läbi suurendusklaasi jälgib arst silma eesmisi osi (limaskest, sarvkest ja lääts). Valguse suunamisel silmapõhja saab kontrollida ka võrkkesta ja silmanärvi papilli ehk nägemisnärvi diski.
• Tonomeetria abil mõõdetakse silmasisest rõhku, mille abil saab diagnoosida ka glaukoomi.

Kui Sul tekkis silmakontrolli osas küsimusi või sooviksid lasta oma silmad arstil üle vaadata, siis võta meiega ühendust!